Mis on kohalik omavalitsus?

Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu. Kohalik omavalitsus lähtub oma tegevuses valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestab valla või linna arengu iseärasusi.

Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:

  • Kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;
  • Igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;
  • Seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;
  • Valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
  • Vastutus oma ülesannete täitmise eest;
  • Tegevuse avalikkus;
  • Avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

Kohaliku omavalitsuse volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad valla või linna hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; valitsus on aga volikogu moodustatav täitevorgan. See tähendab, et volikogu otsustab olulisemaid kohaliku elu küsimusi, mille viib ellu vastava valla või linna valitsus.

Omavalitsuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

VALIMISED 

Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Igal valijal on üks hääl. Volikogu valitakse neljaks aastaks.

Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.

Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Valimistel saab kandideerida erakonna või valimisliidu nimekirjas või üksikkandidaadina. Valimisliidu võivad moodustada hääleõiguslikud Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud.

Volikogu liikmete arv määratakse volikogu otsusega. See peab olema paaritu arv ning oleneb omavalitsuse elanike arvust:

lk55

VALLA- VÕI LINNAELANIKU ÕIGUSED 

Omavalitsuse elanikud saavad valitsemistöös osaleda kohalike omavalitsuste valimistel hääletades (iga nelja aasta järel) ning vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele eelnõuna, millele lisatakse algatuse esitajate allkirjadega nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda  arutelul volikogus või valitsuses.

ARENGUKAVA 

Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava koostatakse kogu valla või linna territooriumi kohta. Arengukava on aluseks ka valla- või linnaeelarve koostamisel.

Omavalitsusüksus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huviliste kaasamise arengukava koostamisse. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla- või linnavalitsuse veebilehel. Arengukava eelnõuga saab tutvuda vähemalt kolm nädalat. Arengukava avaldatakse pärast vastuvõtmist valla- või linnavalitsuse veebilehel.

Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla või linna arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.

Noortevolikogul tasub arengukava koostamisel kaasa rääkida, sest tegu on ühe kõige olulisema omavalitsuse arengut määratleva dokumendiga, mis puudutab kindlasti ka noorte elu.

Advertisements